kolmapäev, 25. juuni 2008

Kuidas ma kitsega "luurekat" mängisin !?

Lonkisin enne loojangut mööda välja. Tänu eelnevalt sadanud vihmale ei krõpsunud ega ragisenud ka kuivanud taimed. Rohi on veel küllaltki madal - proovisin jääda võimalikult märkamatuks. Hetk hiljem panin tähele, et vähe eemal liigutab miski. Kükitasin. Piilusin uuesti ja mida ma näen - kits pikutab kõhuli ja mugib värsket rohtu. Kõrvad käivad ringi nagu lokaatorid. Mõtlen endamisi - on ikka mugav tegelane küll! Tuul puhus otse kitse poolt - seega minu lõhna ta ei tohiks tunda. Päike aga otse mulle silma - pildistamise jätame teiseks korraks. Otsustasin kiirelt - mängin kitsega luurekat - kui lähedale saan?! Päris tugev hasart tuli sisse. Lõbus oli ka. Kits tõstab pead - mina kohe pikali. Kits sööb - mina rooman edasi. Lõpuks jäi meie vahele umbes kolm meetrit. Siis aga tekkis probleem - edasi ei osanud ma enam midagi teha - ei tahtnud looma ehmatada ka. Otsustasingi liikuda tibake tagasi ja nii, et päike otse vastu ei oleks. Tehtud. Tõusin istuli ja tegin mälestuseks oma "roomamisretkest" ühe pildi ka! Üllatas, et loom ei ehmatanudki. Vaatas mind pikalt ja läks rahulikult eemale. Mina olin jälle ühe elamuse võrra rikkam!

2 kommentaari:

k ütles ...

aga võibolla ta ka nägi sind juba kaugelt ja kuna sa ohtlik ei olnud, oli tal huvitav sinu manöövreid jälgida :D

ArvoS ütles ...

Vaevalt küll. Siis vast poleks ta mind nii pikalt jälginud.