neljapäev, 31. juuli 2008
Virumaad (Ida) avastamas (4)
kolmapäev, 30. juuli 2008
Virumaad (Ida) avastamas (3)
teisipäev, 29. juuli 2008
Virumaad (Ida) avastamas (2)
esmaspäev, 28. juuli 2008
Virumaad (Ida) avastamas (1)
reede, 25. juuli 2008
"Tiburanna" värsked uudised
neljapäev, 24. juuli 2008
Valgusmängud
kolmapäev, 23. juuli 2008
HÜVASTI TIBU
teisipäev, 22. juuli 2008
Vaatenurk
esmaspäev, 21. juuli 2008
Piilume pessa
reede, 18. juuli 2008
"Tiburanna" uued (kurvad) uudised
neljapäev, 17. juuli 2008
Öösel soos (järg)
kolmapäev, 16. juuli 2008
Öösel soos
teisipäev, 15. juuli 2008
Perepilt
esmaspäev, 14. juuli 2008
Meie ranna uuselanik - oh rõõmu!
reede, 11. juuli 2008
"Mina ja maailm"
neljapäev, 10. juuli 2008
Kaks kevadist varjevärvis sõpra
kolmapäev, 9. juuli 2008
teisipäev, 8. juuli 2008
Kes siis varblast ei teaks!?
esmaspäev, 7. juuli 2008
Sünge hetk öisest soost
reede, 4. juuli 2008
Mägivaher
neljapäev, 3. juuli 2008
Kuidas ma rebasemammalt tõreleda sain
kolmapäev, 2. juuli 2008
Maasika hoiatus!
Härjasilm vs karikakar
Valget karikakart tunneb ilmselt igaüks, vähemalt enda arvates. Sageli aga selgub, et muidu hea taimetundja nimetab valgeks karikakraks hoopis vale taime. Millest siis selline eksitus? Üpris tavaliselt aetakse segi valge karikakar (link)ja härjasilm (link), õigemini peetakse härjasilma valgeks karikakraks. Samas on need kaks taime küllaltki erineva välimusega. Õied on neil tõepoolest üpris sarnased, kuid muu üldsegi mitte. Piisab vaid nende lehtede vaatamisest. Härjasilma lehed on peaaegu terved, vaid serval veidi saagjad, tavaliselt umbes poole sentimeetri laiused, vahel laiemadki. Kuid karikakra omad on sügavalt lõhestunud niitjateks, vaid millimeetrilaiusteks hõlmadeks. Enamik karikakra lehti ei ole mitte lihtsalt lõhestunud, vaid nende hõlmad on veel omakorda lõhestunud. Nii meenutavad karikakra lehed rohkem raudrohu või köömne lehti kui härjasilma omi. Teiseks kasvab härjasilm tavaliselt üksikute taimedena, karikakar aga paljudest vartest koosneva põõsana. Kolmandaks on härjasilm tumeroheliste lehtede ja varrega, karikakar aga kollakasrohelistega. Nii et on selgeid erinevusi küll ja küll. Lõpetuseks märkate ka kindlasti, et ega need korvõisikudki täpselt ühesugused ole. Kuna karikakral on korvõiskuid palju rohkem, siis on nad tal ka väiksemad. Nii on karikakra õisikute läbimõõt kuni kolm sentimeetrit, härjasilma õisikutel aga harilikult üle kolme.
Kui te nüüd saite härjasilma ja karikakra eristamise selgeks, siis leiate ilmselt varsti, et karikakar on üpris haruldane lill. Tõepoolest, teda leidub rohkem vaid Lääne- ja Põhja-Eestis, kus on rohkesti talle meeldivaid lubjarikkaid kasvukohti. Lõuna-Eestis kohtab teda aga küllaltki harva. Nii on ka paljud laulud, mis on karikakra õiest loodud, tehtud tegelikult härjasilmale mõeldes. Karikakrast pole inimene ka nii palju kasulikku leidnud kui härjasilmast. Karikakarde õisikuraod on küll pikad, kuid tavaliselt siiski liiga lühikesed, et neid vaasi korjata. Samuti ei ole nad ju palju väiksemad kui suured härjasilmaõied. Karikakral pole ka leitud raviomadusi. Niisiis on ta lihtsalt üks ilus põldude ja rohumaade umbrohi, kelle õisikutest saab paremal juhul ilusa pärja punuda.
Tekst - http://bio.edu.ee/taimed/
teisipäev, 1. juuli 2008
Kuidas "päevakoerad" kõrgustesse pürgisid!
Tahan lennata aga mitte eriti kõrgelt,
tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või kurge.