kolmapäev, 16. juuli 2008

Öösel soos

Kui voodis ei tule und - veeda öö soos! Päris naljakas mõte. Kuid nii sai just tehtud. Arvasin, et soos saan nautida vaikust ja rahu. Tegelikkus erines loodetust tugevalt. Südaööni vooris rahvast edasi-tagasi nagu vanalinnas. Peale ühte jäi suht vaikseks. Ronisin vaatetorni, et istun ja naudin veel paistvat loojangupuna. Ka lootsin näha tornist mõnda looma. Ilmaga just väga ei vedanud - enamus taevast läks pilve. Ei saanud ma kuigi kaua rahu nautida kui ilmus välja vintis paarike. Millegipärast olid nad veendumusel, et neil on täielik õigus torni magama jääda. Olgu pealegi - tegelikult ei tulnud ma ju siia istuma. Läksingi sohu. Kuna taevas oli täiesti pilves oli väljas ikka päris pime. Sättisin ennast lauka äärde istuma. Ei saanudki kuigi kaua passida kui nägin mingit liikumist. Korraks vilksatasid ka silmad. Kes see võis olla? Ei tea - liiga pime oli. Kahjuks sellega kõik ka lõppes. Noormees tornist avaldas valjuhäälselt oma kaaslasele soovi sugu teha. Õrnem pool ei tahtnud sellega leppida ja eelistas hoopis magada. Ja nii olin ma sunnitud selle vaidluse saatel oma paar tundi kannatama. Täitsa üllatav kuidas jutt kõrgelt tornist kandub laiali mööda sood. Mitme kilomeetri kauguselt oli kõik täiesti selgelt kuulda. Mõtlete, et jube lugu? Jubedaks alles läheb! Lõpuks tehti poolvägisi see toiming siiski ära. Uhhh! Mulle meenus lapsepõlvest jutt sellest kuidas kaks robotit teevad plekkatusel kolmandat. Õnneks jäi peale seda vaikseks - täiestitäiestitäiesti vaikseks!
Vaikselt tiksus ka kell ikka edasi ja edasi. Juba hakkaski taevas helendama.  Jess päikesetõus. Taevas oli endiselt pilves. Silmapiiri ja pilvede vahele jäi ainult kitsas triip selget taevast. Arvata võis kenasi vaatepilte. Kuid ainult loetud minutite jooksul. Ja täpselt nii ka läks. Kogu vaatemäng kestis vast oma kümme minutit. Kuid etendus oli seda väärt! Pildistamisega oligi probleeme sest tuli pidevalt sundida ennast takka. Nii oleks tahtnud lihtsalt istuda ja nautida vaatemängu. Mõned pildid siiski sai tehtud.
Mida ma sellest käigust õppisin? Õppisin seda, et minnes loodusesse pikemaks ajaks rahu otsima tuleb minna piisavalt kaugele!!! Osakem nautida loodust ka siis kui sul on kehvad kaaslased!


2 kommentaari:

Vaatleja ütles ...

Olgu,oli kuidas oli,aga pilt on tõeliselt mõnusalt värvikas!!

Ingelise Israel ütles ...

Jah, kuigi pildistamisele eelnev lugu ei olnud sugugi meeldivate killast, on see-eest pilt küll oma veepeegelduste ja valguse-varjude mänguga imetabane!