Nagu lohutuseks, nägin sügavas vees ringi liikudes mujal koorunud tiirupoega, kes vedeles kivil ja nõudis häälekalt vanematelt sööki. Esmalt ei saanud arugi, et tegemist on ema ja pojaga - kuidagi liiga erinevad tundusid. Veel "titevärvides" pojake on juba täiesti lennuvõimeline aga peale lärmamise ta suurt midagi teha ei oska. Nii tassivadki vanemad talle terve päeva sööki otse suhu. Loodan, et tiirumammad tulevad siiski ka järgmisel aastal meie randa uuesti pesitsema. On ikka tore näha kakerdavaid linnupoegi rannas paterdamas!
Pesarüüstajatele (link) - Igal oinal oma mihklipäev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar