Astun peale loojangut kodu suunas. Väljas on päris pime juba.
Ei võtnud vees solberdamiseks ka statiivi kaasa (kahjuks).
Selles kohas on meri päris pankranniku all väljas. Vaevalt paar meetrit on kallast ja kohe liivasein.
Just selles kohas kargab välja väike vihitaja (?) ja kukub minuga pragama. :-)
Vaatan ja imestan tema julgust ning ei suuda mõista mida ta tahab öelda?
Istun mõtete kogumiseks ainsamale rohuribale. Otsustan tibake passida.
Linnuke tuleb just nagu kontrollimiseks veelgi lähemale.
Võtan aparaadi rahulikult uuesti välja ja nagu tundes, et midagi on teoksil,
kruvin ISO ülesse ja jään ootama mis edasi saab.
Järgneb ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar