Käisin just pisipõnniga väljas ja meile kummalegi ei meeldinud.
Miks?
Lämbe ja palav.
Meenus kohe üks väga vaikne, rahulik ja udune õhtupoolik.
Hinge jäi tunne, et selline ilm meeldis ka paljudele lindudele ...
Proovisin meenutada kas tuleb meelde mingi eriliselt meeldejääv palav keskpäev?
Ega vist. Ikka on erilised mälestused seotud lume, vihma, loojangu, päikesetõusu või uduga ;-)
7 kommentaari:
Aga metsmaasikaid korjates, hoolimata palavusest?
Lõõskava päikese all ninaga kuiva heinalõhna vedamas? See on kohe niisugune eriline lõhn!
Põllul viljapäid sõrmede vahelt läbi lastes ja parme ära ajades?
Ujudes ja igat veepiiska nautides?
Küllap neid hetki ikka on, aga aju sunnik, näe veab alt!
Oli üks asi, aga meelede ei tule :)))
...
Hoolimata palavusest ja lämbest õhust, on igal hetkel meie elus võlu. Loomulikult on häid ja meeldivamaid hetki ja hea, kui me saame neid valida.
Kui on palav, saab pärast öelda, et oli alles päev.
Kui on külm, siis saame öelda, et oli alles talv! Tõeline kohe.
...
Naudi päeva! Carpe diem!
Suvel on palju häid külgi, värve ja lõhnu, kuid mina mõtlesin täna umbes samu mõtteid, mis Sa siia kirja panid. Jäin autoga tee äärde ja lämbe ja palav ja... meenus talv ja suusad ja mäed. Ja eilne äike, pärast mida olid puud nii rohelised-rohelised. Ja udune augustiöö, jahe seejuures :)
Pilt meeldib mulle ka, väga. See on ka selline, mis võiks kodus seina peal meeleoluks olla :)
To monika
Need kõik on ilusad hetked aga kas mäletad neid ka 10 aasta pärast? Vaevalt. Meelde jäävad asjad mis on teistsugused või sobivad hingelise seisundiga.
See piimvalge udu jääb aga kauaks meelde oma eriliselt värske ja karge õhuga.
To Silja
Sellise asja vastu aitab kliimaseadmega auto ;-)
Just samal põhjusel sai hiljuti naisel auto välja vahetatud.
Loomulikult on kõik aastaajad ilusad.
Kuid tõelise põhjamaalasena meeldib mulle siiski enam suusatamine ja karge talv - just nagu see viimane ;-)
Nende hetkete mälestus algas nii 20, isegi 30 aastat tagasi ja küllap ma mäletan neid ka 10 aasta pärast, sest ma naudin neid ka praegu. Täpselt samamoodi, kui talvekülma, suusa- ja lumelauasõitu, paduvihma ja värvilisi lehti ning uduseid hommikuid rabas; igal ajal.
Mis ma muud oskan öelda:))
Loomulikult on hetki, mis eriti eredalt mällu sööbivad.
Olen alti töökaaslastele rääkinud, et prooviga tõusta suvehommikul koos päikesega. Siis, kui õhk on veel jahe, aga kastest värske ja päikesekiired läbi jõelt tõusva udu paistavad.
jne ...
No nüüd ma pean küll vastu vaidlema.
Tõusta tuleb ikka varem, et päikesetõusuks olla juba looduses ;-) ;-) ;-)
Vaidle, kui tahad. Aga kui elad maal jõe ääres? Mina elasin, aga praegu käin isa juures, ka "tõeliselt maal". Ööbin saunas ja siis ei sega ma oma ärkamisega/tulemisega kedagi. Minna on ~45km ja olen ka nii teinud, et hakkan rattaga liikuma natuke peale südaööd. Vot see elamus!
No jah, rappa minekuks pean tõesti ikka tunnikese varem tõusma.
Nüüd pean siia vestlusse mina ka sekkuma. Kõigepealt kiidan pilti! Udu annab sellise mõnusa varjundi asjale juurde. Meeldib. Nii pilt, haigur, kui udu.
Aga Monika viimane komm - see, et pisut peale südaööd rattaga minema hakata - see on tõesti väärt elamus. Võib tunduda küll imelik aga ma olen seda tunnet kogenud (sõitsin kunagi rattaga väga palju ja enda kohta pikki otsi).
Autoga seda tunnet ei teki, sest kest on ümber. Ninna ei jõua lõhnad ja kõrvu ei kostu hääled. Sul veab Monika, et on olemas selline mõnus koht, kuhu hommikuks valmis minna.
Postita kommentaar