esmaspäev, 24. mai 2010

Ussipesa


"Piirame ta sisse."
"Paneme talle mürgiga."
"Oot-oot, kus kohast me selle mürgi võtame?"
"Sorry poisid, no hammustame vähemalt."
"Millega?"
"Ähh, no hirmutame siis. Mida ta ronib siia klõpsima ..."

6 kommentaari:

Vaatleja ütles ...

No, ossa! Ma kardan alati meeletult kõrges rohus kõndimist, et mitte kogematta nendega kokku sattuda! Sul on õnnestunud neid isegi pildile saada - ega nad ju agressiivsed pole, tahavad kohe laiali minna?

ArvoS ütles ...

Nastikud on täiesti süütud. Õnneks.
Ma tean seda, et nad mind ei ohusta aga päris rahulikuks ma siiski jääda ei suuda ;-)

monika ütles ...

Nii äge, kui ise seda jäädvustada saad!, ja mitut veel korraga. Aga ma kujutan ette, et kui need minu poole roomaks, siis mina laseks küll jalga- hoolimata, et tunnen ja tean seda liiki. Mingi alateadvuse hirm vist.
Nt kärnkonnasid ei karda ma teps mitte. Või mõnda muud niisugust loomakest.

Helve ütles ...

oranž kee kaelas...

Anonüümne ütles ...

Kui ma niidul silmanurgasti näen mõnda roomajat (nastikut-rästikut) jooksen ma justkui jänes põues. Mul on kontrollimatu hirm nende üle. Tegelen ise fotograafiaga ja mul poleks eales sellist julgust oodatagi, et kaamera nupule vajutadagi.

5+

ArvoS ütles ...

Väikest ärevust tunnen isegi aga see teebki asja põnevaks ;-)