teisipäev, 11. jaanuar 2011

Saarmad mängimas


Jälle üks hetk millest pildile jäi ainult kübeke.
Samas hing rõõmustab veel praegugi.
Lõbusad sellid - kepsutasid mis hirmus ...

Koos valguse tulekuga olid saarmad kadunud nagu tina tuhka ;-(

4 kommentaari:

Vaatleja ütles ...

Kohe kadestamist väärivad kohtumised!!! Ma ei pääse sellistele!

ArvoS ütles ...

;-)

monika ütles ...

Nii tore hetk! Ja veel kaks tükki korraga.

Olen neid loomakesi jõgedel ja tiikidel näinud, aga kaadrisse saanud ei ole.

Kord suvel oli isegi tuhkrupere mul jalgade ümber askeldamas, üks poegadest jooksis üle paljaste varvaste ja teised olid sentimeetrite kaugusel, aga ega siis liigutada ju tohi :)).

Niisugustel hetkedel jääbki meelde see, mis palja silmaga nähtud. Või nii, nagu mu poeg ütleb: salvestan oma kõvakettale.

ArvoS ütles ...

Tegemist on väga liikuvate tegelastega - head pilti saada on väga raske. Ka liiguvad nad pidevalt ringi mööda jäekaldaid ja jää all. Samas just see teebki nad nii huvitavaks ;-)