Mitte just oma vabast tahtest sai mõned päevad kantud haiglarüüd.
Ei haiglas ega ka haiguses polnud midagi meeldivat.
Sellest ka väike elutargutus -
peske tihedamini käsi, sest nakkuskliinikus vabu kohti pole :-(
* * *
Samas tahtsin ma rääkida hoopis oma toakaaslasest Hr. Gunnar -ist.
Võiks arvata, et mul oli piisavalt igav - aga ei olnud!
Hr. Gunnar osutus läbi ja lõhki tehnika ja teadmiste inimeseks.
Juttu sai tehtud nii ENSV elektrifitseerimisest kui AU8 tootmisest,
liigeste valmistamisest "Sepo" kliinikule,
mõõteriistade taatlemisest ja loomulikult ka tänapäevast.
Kuulates milline põnev ja teguderohke noorusaeg on härral seljataga
hakkas lausa piinlik.
Mida olen mina oma eluajal korda saatnud ???
Meil oleks nagu kõik võimalused olemas,
aga me ikka viriseme ja raiskame meile antud aega ...
2 kommentaari:
Kahju, et enamus inimesi hakkavad alles kuskil peale 30 sünnipäeva vaikselt aru saama, et nüüd ei tasu enam aega väga raisata ja tuleks oma eluga midagi ette võtta.
Tundub aga, et tänapäeva popid ja noortepärased ei hakka veel "niigi vara" oma aega väärtustama.
Peaasi, et nõme töönädal ruttu läbi saaks ja siis ööklubisse rippuma ja jahutama! (chillima ja hängima)
Ega Koit Toome lugu "Nädalalõpp" muidu nii kuulsaks saanud - sõnades on äratundmisrõõm!
Olen kuulnud 30-aastase naisterahva suust ütlemist: "Facebook ongi elu!"
Ma ei osanud talle selle peale midagi vastu kosta...
Hr. Gunnari ees aga müts maha.
Arvo, sina oled oma aastaid üsna otstarbekalt kasutanud.
Hakkan siin praegu isegi mõtlema, kas ma ikka olen pädev sellist kommentaari avaldama...
Tänud.
Kuna hakkasid kahtlema siis usun, et sinu prioriteetidega on kõik OK ;-)
Postita kommentaar