Suvi. Loojang. Päike peitus just pilvedesse.
Seisan vööni merevees ja toetudes kivile naudin sumeda päeva lõppemist.
Sain just mõelda, et on liiga pime ja peaks hakkama koju sättima.
Kui sisetunne ütles, et keegi vaatab mind ...
Pöördun vaikselt ringi ja seal ta seisab.
Vaatasime teineteist päris mitu minutit.
Arvatavasti pimestas teda punetav taevas.
Siis aga meenus mulle fotoka ekraani pööramise võimalus.
Kruvisin seadeid ja nii öelda "puusalt" saigi siis tulistatud - vähemalt meenutus sellest hetkest on olemas ;-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar