"Pehmelt peidus"

Elu on muutunud kuidagi teravaks ja kurjaks - hing kohe nõuab midagi pehmet ja varjulist.

Huvitav - mida teevad ja vaatavad sellistel hetkedel inimesed kes oma jalajälgedega ei riku loodust?

Ei tea kuidas teised, aga mind enamasti aitavad just sellised jäädvustused.

Jälle olen rõõmus!

Looduses pole sa kunagi üksi

Ma pole just suurem asi jälgede tundja.

Aga vaevalt, et mõni koer oli tulnud nii kaugele rabasse loojangut nautima.

Kahjuks hallivatimeest ennast ei näind - kuigi tundus, et tema nägi meid küll!

Lohusalu avastamas (III)

Lohusalulane puhkehetkel

Vrakk

Silt "LOHUSALU SADAMA PUBI"

Kahjuks on pubi avatud ainult suvel - nii jäigi lahkumiskohv joomata.

Mis ei meeldinud? Ei meeldinud, et kogu poolsaar on saastatud aedade, tõkkepuudega ja keelumärkidega.

Lohusalu avastamas (II)

Minnes lootsin, et ilm paraneb - ei paranenud. Pole hullu - oligi hea rahulik avastada. Pildil oleva poolsaare juurde tahan kindlasti minna tagasi. Kujutan ette, kui lahe võib see olla tuulisel suvehommikul päikesetõusuga. Lainetes vahune meri, rohelusse uppuv poolsaar ja päikesetõusust punakad pilved taevas - nagu "vanakuradi vanaema suveresidents".   :-))

Sellised meeldivad avastused teevad ainult rõõmu - kohe kisub rändama ja uusi lahedaid kohti avastama.

Natuke piinlik on ikka ka - tunda nii vähe oma kodukandi ümbrust.

Lohusalu avastamas (I)

Sombusel ja väikse miinusega laupäeval kohe kiskus välja. Otsustasin kaugele mitte minna ja nii saigi valitud  sihtpunktiks Lohusalu. Olin seal ainult korra kunagi enne käinud aga mööda sõitnud kohe vääääga palju.

Kui palju on meil kõigil kohti, mida me arvame teadvat? Kes siis Lohusalu ei teaks!

Kas kõik Lohusalus ja Laulasmaal elavad inimesed on poolsaarele teinud ringi peale?

Julgen väga kahelda.

Ring ümber poolsaare osutus päris huvitavaks. Meeldis, et rand pidevalt muutus. Küll kivid siis jälle liivarand. Pildil oleva muuli juures passisin päris pikalt. Nimelt mängisin peitust! Märkasin kivide vahel liikumist. Valisin koha, et oleks hea ülevaade ja jäin vaikselt ootele. Sain passida mõne minuti, kui umbes paar meetrit minust pisteti kivide vahelt välja selline armas pruun pea. Püsisin liikumatult, et mitte looma hirmutada ja samas mõtlesin - vuntsid pole valged - järelikult MINK. Sain ta korralikult üle vaadata. Sedasi luurasime teineteist oma kümmekond minutit. Õnnestus teda veel mitu korda näha aga mitte pildile saada.

Lõppes kõik nagu ikka - tal sai minust kõrini ja läinud ta oligi ...

Laukajääl kõhuli

Rabadega on mul mingi pidev jama - kohe kisub sinna. Eriti talviti!

Natuke pandajuttu

Väike kogum nunnusid pilte ühe pisikese panda sirgumisest.

Pildid on pärit netist - minu rolliks oli nende kokku kleepimine.

Ehk meeldivad ka teile?

Pandajuttu Aleksei Turovskiga - KUULA

Veel pilte - VAATA

Palju toredaid mõtteid

Mis teete mehed?

Naudime loodust.

Viinaga?

No ikka, muidu on igav.

Meeldib?

Küll-ikka.

Natuke hiljem...

Oot-oot aga taara!

Mis taara?

No need pudelid, mis siia vedelema jäid.

Mis nad siis tegid siia selle baarileti - las viivad ka taara minema - sitt baar!!!

???

Oi kuidas tahaks ...

Oi kuidas tahaks lund - palju suusalund!

Sellel aastal see vist unistuseks jääbki!?

Õrn

Koputajal külas

Sai enne aastavahetust käidud Marimetsa raba avastamas.

Väljas oli kõva miinus. Oh - milline vaikus ja rahu!

Nagu ikka - ka väike erand peab olema.

Kohalik koputaja oli väga usin. Ei teadnud ta midagi - ei jõulurahust ega aastavahetuse pühadest.

Lihtsalt tegi oma igapäevast tööd.

Raba ise meeldis väga. Laudtee pole just parimas korras, kuigi külmaga pole probleemi.

Ring on päris pikk - üle 8km. 

Auto termomeeter näitas -18

Südame teeb soojaks, et lõpuks on hakanud minu ja "ilmataadi" suhted paranema. Juba mitu nädalat on klappinud tema ilusad ilmad ja minu vabad päevad. Oma pool aastat ei sobinud meie tegemised. Puhas rõõm! :-))