
Praegu tundub naljakas, aga siis ...
Läti piirini 2km.
Päike pole veel tõusnud.
-5C.
Parkisin auto metsatee äärde.
Keerasin uksed võtmega lukku, et mitte signaga prääksutada.
Ja samal hetkel märkan kuidas auto hakkab
vaikselt liikuma koos rohukamaraga.
Kas mul hakkas kiire?
Jah, hakkas ikka küll!
Vähe hiljem kraapides kangete näppudega
teetammilt külmunud kruusa märkan, et keegi läheneb.
Tardun.
Päike veel meieni ei küüni.
Näe - rebase Rein.
Tuli oma 10m peale.
Uurib.
Ma ei pilguta isegi mitte silmi.
Hingamisest ma parem ei räägi.
Istus maha nagu koer ja vaatab.
Mõtlen, et on ikka julge.
Nii oma minutikese ja hakkas
vaikselt mööda teed tagasi minema.
Hiilisin vaikselt autoni ja haarasin istmelt fotoka.
Tagasi jõudes oli uudistaja juba päris kaugel.
Päike hakkas mõnes kohas teed punaseks maalima.
Reps peatus veel korra - nagu oleks lehvitanud
ja kadunud ta oligi.
Järgmisel hetkel värvus kõik päikesest punaseks ...
Lõunaks sain auto ka välja.