neljapäev, 14. jaanuar 2010

Meenutus jahedast detsembri varahommikust


Praegu tundub naljakas, aga siis ...

Läti piirini 2km.
Päike pole veel tõusnud.
-5C.
Parkisin auto metsatee äärde.
Keerasin uksed võtmega lukku, et mitte signaga prääksutada.
Ja samal hetkel märkan kuidas auto hakkab
vaikselt liikuma koos rohukamaraga.
Kas mul hakkas kiire?
Jah, hakkas ikka küll!
Vähe hiljem kraapides kangete näppudega
teetammilt külmunud kruusa märkan, et keegi läheneb.
Tardun.
Päike veel meieni ei küüni.
Näe - rebase Rein.
Tuli oma 10m peale.
Uurib.
Ma ei pilguta isegi mitte silmi.
Hingamisest ma parem ei räägi.
Istus maha nagu koer ja vaatab.
Mõtlen, et on ikka julge.
Nii oma minutikese ja hakkas
vaikselt mööda teed tagasi minema.
Hiilisin vaikselt autoni ja haarasin istmelt fotoka.
Tagasi jõudes oli uudistaja juba päris kaugel.
Päike hakkas mõnes kohas teed punaseks maalima.
Reps peatus veel korra - nagu oleks lehvitanud
ja kadunud ta oligi.
Järgmisel hetkel värvus kõik päikesest punaseks ...

Lõunaks sain auto ka välja.

2 kommentaari:

monika ütles ...

No jah, sa said vähemalt ilusa pildigi kätte, aga mina ...


Reede hommikul oli mul põder tee peal ja hiljem kraavis, aga nii lähedal, et karvgi oli üksikasjalikult näha. Ja ega siis see veel sedasi lõppenud- põder jalutas ikka minu poole.
Oleks ma ühegi normaalse pildi saanud. Käed nii värisesid erutusest, et pildid... ei kannata vaadatagi. Ja kõik teadmised avade ja säri jm kohta- peast läinud.

Eks järgmine kord olen vapram :))!

ArvoS ütles ...

Juhtub ikka. Arvatavasti on seda juhtunud pea kõigil fotohuvilistel. Järgmine kord oled juba kogenum ja tulevad ka pildid :-)