esmaspäev, 21. veebruar 2011
teisipäev, 15. veebruar 2011
Loojang kitsega
Tõin kuurist puid ja tegin tule ahju.
Mõnusalt soe hakkas kodus ...
Vaene kits - sellisel külmal ja kenal õhtul :-(
laupäev, 12. veebruar 2011
Mõtlikud kitsed ...
Ma mõistan nende kurbasid nägusid -
ega mulle need metsaäärde kerkivad majad ka ei meeldi :-(
kolmapäev, 9. veebruar 2011
Haiglamõtisklus
Mitte just oma vabast tahtest sai mõned päevad kantud haiglarüüd.
Ei haiglas ega ka haiguses polnud midagi meeldivat.
Sellest ka väike elutargutus -
peske tihedamini käsi, sest nakkuskliinikus vabu kohti pole :-(
* * *
Samas tahtsin ma rääkida hoopis oma toakaaslasest Hr. Gunnar -ist.
Võiks arvata, et mul oli piisavalt igav - aga ei olnud!
Hr. Gunnar osutus läbi ja lõhki tehnika ja teadmiste inimeseks.
Juttu sai tehtud nii ENSV elektrifitseerimisest kui AU8 tootmisest,
liigeste valmistamisest "Sepo" kliinikule,
mõõteriistade taatlemisest ja loomulikult ka tänapäevast.
Kuulates milline põnev ja teguderohke noorusaeg on härral seljataga
hakkas lausa piinlik.
Mida olen mina oma eluajal korda saatnud ???
Meil oleks nagu kõik võimalused olemas,
aga me ikka viriseme ja raiskame meile antud aega ...
teisipäev, 1. veebruar 2011
laupäev, 29. jaanuar 2011
Repsid ajamas repsi asja ...
Varjasin end lumes ja jälgisin kitsede tegemisi.
Märkasin silmanurgast, et keegi liigub kraavi teisel kaldal.
Rebased on üldiselt eraklikud tegelased
ja paaritumise aeg peaks ka veel kaugel olema.
Suurem liikus rahulikult ja ajas oma joont.
Väiksem veidi tagapool tegi mõne kiire hüppe ja istus.
Vaatas natuke ja jälle paar kiiret hüpet.
Ega ma ei saanudki aru mis asja nad ajasid
aga iga nähtud uus asi looduses on vaheldus igapäevasesse halli argipäeva ;-)
teisipäev, 25. jaanuar 2011
Graatsia
Sombuse ja lumesajuse ilmaga on mõnus jälgida kitsede tegemisi.
Õnnestus isegi korraks näha kuidas kits tõusis tagajalgadele (tantsis), et kõrgemale ulatuda ... ;-)
reede, 21. jaanuar 2011
Peale loojangut
Mitte, et ma kevadet ootaks aga vahelduseks üks värviküllane
kevadine loojang teeb ainult head ...
esmaspäev, 17. jaanuar 2011
reede, 14. jaanuar 2011
teisipäev, 11. jaanuar 2011
Saarmad mängimas
Jälle üks hetk millest pildile jäi ainult kübeke.
Samas hing rõõmustab veel praegugi.
Lõbusad sellid - kepsutasid mis hirmus ...
Koos valguse tulekuga olid saarmad kadunud nagu tina tuhka ;-(
reede, 7. jaanuar 2011
Haned / Graatsia
Peale tänast pikemat lumerookimist tuli kohe soov mõne vähem lumise pildi järgi.
Ei-ei, talv meeldib mulle endiselt ;-)
esmaspäev, 3. jaanuar 2011
Õnnest
Ei rõõmustanud jõulueelne ostuhullus ega ka EEK -idest ilma jäämine.
Aga pühapäevane lumes sumpamine
koos saarmaste ja vesipappide jälgimisega tegi südame soojaks küll ;-)
Kena uue algust teilegi!
laupäev, 25. detsember 2010
Luiged talvel
Ei teagi kas asi on jõuludes aga täna labidaga lumetormi trotsides
meenusid luiged ning nende raske talvitumine meie vetes.
Mis jõud sunnib neid jääma meile talvituma?
Jõulurahu kõigile.
kolmapäev, 22. detsember 2010
kolmapäev, 15. detsember 2010
neljapäev, 9. detsember 2010
teisipäev, 7. detsember 2010
Nagu näitusel ...
Kõnnin sinakas ja paksu lumega metsas nagu mööda näitust.
Sumpan aina edasi mööda pikenevate varjudega ja pimenevat metsa.
Peatun - vaatan ühte ja siis jälle teist lumefiguuri ...
Imelik uni - ehk on see sellest, et olen viimasel ajal nii vähe loodusesse saanud?
;-)
reede, 3. detsember 2010
esmaspäev, 29. november 2010
kolmapäev, 24. november 2010
reede, 19. november 2010
kolmapäev, 17. november 2010
Huvitav ja põnev elukoht
Eelmisel nädalavahetusel peale loojangut mööda kaldapealset koju tatsates
oli tuul nii kõva, et viis peast viimasegi muremõtte. Koju jõudes olin nagu
vastsündinu - ainult puhtaks puhutud mõtted keelel ja meelel!
Tõeline puhkus ;-)
/Selles majas ma siiski elada ei tahaks/
reede, 12. november 2010
Jalutaja
Käin samas kohas regulaarselt.
Pea alati on seal ka kitsed.
Kas ma näen neid?
Küllaltki tihti näen liiga hilja.
Ma tõesti ei tea kuidas nad oskavad nii hästi sulanduda.
Kadedaks teeb ;-)
esmaspäev, 8. november 2010
reede, 5. november 2010
pühapäev, 31. oktoober 2010
Sõtkas puhkehetkel
Käes oli aeg millal "normaalsed" enam rabas ei viibi.
Panin suures valges juba tähele kuidas sõtka mamma sukeldus.
Ikka uuesti ja uuesti ...
Peale loojangut väsis teine päris ära.
Magas ja liugles vees nii, et nohin oli kuulda ;-)
Enamasti magame me oma voodites liikumatult.
Aga sellel sõtkal see nii ei olnud.
Liikumine ei katkenud hetkekski.
Korra põrkas isegi vastu lauka kallast kergelt ;-)
teisipäev, 26. oktoober 2010
reede, 22. oktoober 2010
kolmapäev, 20. oktoober 2010
Sügiseselt niiske
Sügis ja talv on mulle alati meeldinud.
Tore on vihma kiuste sättida ennast istuma mõne värviküllase ojakese äärde ja lihtsalt olla ...
neljapäev, 14. oktoober 2010
Vaikus kui loodusvara
"Ma soovin, et inimesed peaksid jõule vaikselt.
Et nad saaksid ükskord olla ka iseendaga"
lausub loodusemees Fred Jüssi.
Miks üritame iga hinna eest viibida müras?
* * *
Raske on veel midagi lisada.
Ehk ainult kogu tekst (link).
teisipäev, 12. oktoober 2010
neljapäev, 7. oktoober 2010
esmaspäev, 4. oktoober 2010
neljapäev, 30. september 2010
pühapäev, 26. september 2010
Päikesetõusu oodates
Enne päikesetõusu on Jägala joal väga vaikne ja rahulik.
Vesi kohiseb nagu ikka aga inimesi pole ...
teisipäev, 21. september 2010
Sügisene loojang
Pühapäev oli hall ja vihmane.
Mitte kole ja märg vaid niiskelt sügisene ;-)
Aga see mis hakkas toimuma loojangu ajal oli hoopis teisest ooperist ...
neljapäev, 16. september 2010
esmaspäev, 13. september 2010
kolmapäev, 8. september 2010
Rabahommik / värviküllane
Kodus perega on tore ärgata aga rabas ärkamine on hoopis teine maailm ...
;-)
reede, 3. september 2010
teisipäev, 31. august 2010
Muinastulede öö
Vist vaatan ja kuulan liiga vähe uudiseid ...
Miks muidu, jõudes enne südaööd pangale, pidin tõsiselt üllatuma.
Ega enne koju jõudmist ei saanudki aru,
et mida need inimesed mere kaldal vastu ööd sussitavad?
reede, 27. august 2010
Hommik heinamaal
Paterdasin suvel Rakvere taga mööda metsi.
Ei pannud tähelegi kui õhtust oli saanud öö.
Kodupoole kulgemine jäi huvitavale ajale -
kottpimedast kuni kriiskava päikeseni ;-)
Natuke enne päikesetõusu tuli väsimus peale
ja otsustasin peatuda. Seisma jäin heinamaa äärde.
Miks mitte puhata värske heina vaalus pisut?
Mõeldud, tehtud.
Lükkasin vähe paksema heinapadja kokku küljealuseks
ja pikali - oh, kui mõnus.
Olin veendunud, et uni tuleb silmapilkselt.
Ümberringi oli nii ilus ja nii palju vaadata,
et silmi kinni ei saanudki - udu tuli ja jälle kadus,
varjud tulid ja läksid ja värvid vaheldusid pidevalt ...
Päike oli juba suures kõrges kui tõusin ja
hakkasin edasi kodupoole liikuma.
Väsimusest polnud jälgegi.
Puhata võib ka mitte magades, vaid nautides hetke ;-)
esmaspäev, 23. august 2010
teisipäev, 17. august 2010
reede, 13. august 2010
Telekanaleid nautimas
Muideks nad on alati sellised rahulikud peale seda, kui on puult viimse kirsi ampsanud ...
teisipäev, 10. august 2010
Väike mägironija
Pealkiri kõlab ju kenasti?
Kui ausalt, siis on asi naljast kaugel, tegemist elupäästmisega.
Liigne uljus lõppes suplusega merevees.
Kodukivile pääsemine on aga oi-oi-oi, kui keeruline ...
reede, 6. august 2010
Kas sind võib usaldada?
Pikutasin ühel pilvisel õhtul väljal ja jälgisin (nautisin) noore repsi tegemisi.
Olin veendunud, et ta minu lähedusest ei tea midagi.
Pildistada polnudki plaanis, kuna valgus ja pikk rohi ei soosinud seda.
Minu rõõmuks hakkas ka päike läbi puulatvade paistma ;-)
Kruttisin aparaadil vähe seadeid ja jäin ootama - ehk toimub midagi.
Mõne minuti möödudes panin tähele, et reps muutus rahutuks.
Varsti oli ka põhjus näha.
Repsi seljataha künkale tekkis pika rippuva keelega koera pea.
Samal hetkel vaatas kutsikas küsivalt mulle otsa.
Ta siiski vist teadis minu olemasolust!?
Siis vajutasin ka päästikule.
Mõistsin kuidas pilk küsis - kas sind võib usaldada?
Vist võis ;-)
Reps tuli fotokast 20 cm kaugusele ja lasi ennast võimalikult maa ligi.
Umbes nagu koerad kes lasevad pea käppadele.
Koer tuli repsi mänguplatsile.
Reps nihkus veel mulle lähemale.
Tõstsin pea, et koer mind kindlasti näeks.
Nägi ja kohe lippas ka edasi.
Reps pikutas veel oma minutikese ja läinud oli ka tema.
Vedelesin seal tükk aega ja katsusin mõista mis tegelikult toimus.
Kõike toimunut võtan kui usaldusavaldust ja komplimenti metsloomalt ;-)
Sellised hetked ei tuhmu ega unune kunagi.
Just sellised meenutused on need, mis ajavad ikka ja jälle fotokaga välja!
esmaspäev, 2. august 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)