esmaspäev, 14. juuli 2008

Meie ranna uuselanik - oh rõõmu!

Mäletate veel kandeid rüüstajatest "Roheline värv pidi rahustama" ja "Ka loojang mõjub rahustavalt". Sekkus ka ajakirjandus (link)

Eilse päeva seisuga oli vähemalt üks tiirumamma võtnud südameasjaks teha vigadeparandus. Peale rüüstamist oli ikka väga vaikne rannas. Eile vööni vees lonkides täheldasin üle pika aja tiirude agresiivsust. Tegelikult rõõmustas see mind. Ja kuna läheduses oli ainult üks võimalik pesitsuskoht - otsustasin asja uurida. Tükk aega uurisin ennem kui väiksekest tähele panin. Oli ikka väike küll. Ja kui hästi töötab nende varjevärv!
Kui vähe on inimesele vaja, et unustada kõik halb? Piisab ühest tiirupojukesest!
Õnne teilegi!


4 kommentaari:

Ranno R ütles ...

Palju õnne!

Kuna Sina sealseid tegemisi nii hoolsalt kajastanud ja ise selle üle nii elevil, siis tulebki kohe selline tunne, et peaks Sind ennast pisikese puhul õnnitlema.

ArvoS ütles ...

Tänud! Tõesti olen rõõmus! Nagu mu enda laps. Veel ka see - kui ei tule tiirudel tibusi siis on varsti kogu rand kajakate ja ronkade pärusmaa. Tandtiir on üks väheseid kes julgeb kõigile vastu astuda.

k ütles ...

õnnitlused minugi poolt!
ehk läheb kõik veel hästi! :)

ArvoS ütles ...

Tänud. Kahjuks liigub aeg halastamatult. Tiirud alustavad oma pikimat rännet lindude seas (keskmiselt 20 000km) väga vara. Mõned isegi juuli lõpus. Kas pojad ikka saavad nii tugevaks, et on võimelised selle maratoni läbi tegema?