Aeg oli juba hiline. Tegin ööbikust mõned pildid. Kuulasin teda veel tibake ja tekkis mõte, et poleks paha panna ta laul telefoni helinaks. Kuna olin päris lähedal, siis polnudki probleemi - võtsin telefoni välja ja lindistama. Lõpetasin salvestamise ja läksin vaikselt tibake eemale. Panin salvestuse mängima ja pidin tõdema, et jäi päris hea. Kahjuks ei olnud ma piisavalt kaugel.
Ööbik (link) lendas mulle järele ja istus oksale mu ette, telefonist vaevalt mõne sentimeetri kaugusele ja kus kukkus laulma! Oli tunda, et väike sõbrake oli tõsiselt endast väljas! Lõpetasin linnukese piinamise. Peagi ta rahunes. Istus mu vastas vast minutikese ja läinud ta oligi. Ta oli nii lähedal, et nägin kuidas ta värises erutusest. Ühes sain ma targemaks - ööbikut ei tasu kevadel (pesa jne.) enda või konkurendi lauluga ärritada! Sorry tibu!