reede, 11. juuli 2008

"Mina ja maailm"

Just sellised mõtted tulid pähe eile ringi jalutades. Miks on kogu loodus täis kilekotte? 
Kuulsin, et keegi köhib ja läkastab. Läksin lähemale. Kits oli "maitsnud" kilekotti ja nüüd võitles oma elu eest. Päris kahju hakkas temast kohe. Õnneks lahenes olukord mõne minuti möödudes ja loomake kappas edasi. Jälgede järgi otsustades oli ta piinelnud päris pikalt. Miks me loobime oma sodi laiali? Mis "loodusekroonid" me sellised oleme?


2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Väga lahe kompositsioon!

Ja taas näib, et elad keset loomaaeda - kuidas Sul muidu nii palju loomi iga sammul saab olla.

Aga lagastajatest - no kui ka satud mingile lagastajate pundile peale ja püüad võimuesindajaid kutsuda, siis minu kogemuse põhjal saad Sa ka lihtsalt sõimata, kuna ei oska põllu/metsa/ranna täpset aadressi öelda.

ArvoS ütles ...

Tänud. Ei saa salata - elan tõesti juba kuus aastat linnast väljas.
Olen ka sellise probleemiga kokku puutunud. Kuna mul oli kaasas GPS siis neil polnud valikut ja said kohale küll kordinaatide järgi - kuigi esmalt hakkasid nutma.