reede, 31. oktoober 2008

Avastamas looduskaitseala

Ega püssi vastu saa! "Jahimees vs fotohuviline" Nii otsustasingi leida endale mõne rahulikuma kohakese lindude jälgimiseks. Mitte et jahimehed oleksid kõik linnud maha lasknud, pigem soovist vältida huvide konflikti. Mulle lihtsalt ei meeldi verised pildid!
Nagu tellitud, sain maili viitega looduskaitsealale. Tänud Signe! Haapsalu kant on mulle ikka päris võõras - nii sättisingi kolu kokku ja avastama!



Elamusi jagus ikka küllaga - pilte mitte väga. Miks? Asi lihtne - ronisin lindudele liiga lähedale ja nii nad mu ümber "piirasidki". Linde oli arvatavasti üle tuhande. Mitte et ma oleks neid kartnud - ei tahtnud neid lihtsalt ehmatada. Elamus oli võimas. Ühel hetkel hakkasin kartma objektiivi pärast - kippusid nokkima. Nii ma siis pikutasingi loojanguni (2-3h) - endal erutusest süda rinnust välja hüppamas. Lahe elamus. Alles videviku saabudes läksid lagled nii kaugele, et sain vaikselt lahkuda.
 

Vaikselt eemaldudes  ja toibudes tegin mõned kaadrid, veel viimaseid hetki paistvast päikesest ja oligi päev läbi! Lahe päev oli!

teisipäev, 28. oktoober 2008

Samblane

Mulle mõjub see sügisene pilt kuidagi päikseliselt. Kuigi hetk sai jäädvustatud ühel rabaretkel ja mitte just parima ilmaga. Päikest Teiegi päeva!

teisipäev, 21. oktoober 2008

Kas mulle meeldivad jahi- ja kalamehed?

Fotokaga välja minnes kohe kindlasti mitte!
See on pikem jutt - paari sõnaga seda juba lahti ei räägi.
Kalameestest.
Olen juba mitu tundi varjega merel. Päris jahe on (rinnuni vees - lõdisen). Olen hallhaigrute puhkekividele päris lähedal. Kell hakkab vaikselt loojangut näitama. Rõõmustan - lõpuks kõik klapib ja saab ka mõned pildid! Jama - päike läks pilve taha. Tõstan natuke ISO ja liigun vaikselt edasi. Piisab - olen piisavalt lähedal. Võtan fotoka ja mida ma kuulen - kuskilt kaugemalt läheneb mingi müra. Keeran vaikselt natuke varjet ja uurin ümbrust. Kurat - kalamees kes ennem lasi kilomeetri kaugusel võrke vette, on ka otsustanud linde tulla uudistama. Kahjuks lõppes lindude kannatus hetkel, kui kalamehe paat möödus neist kümnekonna meetri kauguselt. Paadimees, olles ühe elamuse võrra rikkam, naases oma tööle tagasi. Kogu minu päev aga oli sellega pehmelt öeldes peeeees!!!
Lisaks suutis sama vend korduvalt sättida ennast paadiga loojangu pildistamisel kaadrisse. Pluss veel lipukesed võrkudel, mida on kogu laheäär täis. Ei tundu just väga looduslik, kui keset loojangupilti loksub lainetes meetrikõrgune lipuke.
Tundub, et see merelaht on rohkem kalameeste oma kui inimeste, kes selle kallastel elavad!

Jahimeestest.
Planeerisime päeva. Startisime juba pimedas. Sõidame maha sadakond kilomeetrit, et rahulikult laglesi jälgida ja kui veab, mõned pildidki teha. Koht on kena ja lindegi jagub. Istume kividel roostikus ja naudime madalalt üle pea lendavaid linde. Hing puhkab! 
Ja siis - pah-pah! Veel õhus siplev verine lagle langes meist kümnekonna meetri kaugusele.
Ei olnud ilus vaatepilt!

Proovin jääda viisakaks. Meenub teleteater "KUULSUSE NARRID" ja Vesipruuli sõnad - " MIS OLEN MA NEILE KURJADELE INIMESTELE TEINUD?"   

teisipäev, 14. oktoober 2008

Maasikad oktoobris - Mida veel?




Tegelikult ei meeldi mulle mõte, et jõuame aina lähemale oma laiuskraadiga troopikale. Olen rohkem "suusainimene".  Õite koguse järgi otsustades jätkub saaki veel ka detsemris!

kolmapäev, 8. oktoober 2008

Kuidas tihased mulle tünga tegid!?

Nädalavahetuse ilm oli kuidagi umbmäärane. Ei tahtnud riskida ja ei hakanud kuskile kaugemale minema. Riputasin fotoka kaela ja ajasin oma vanale punasele rollerile hääled sisse. Lootsin väheke ajusid tuulutada. Põristasin päris mitu tundi ringi. Sai käidud kohtades, kuhu tavaliselt ei satu. Peale lõunat hakkas siiski tibutama. Õnneks jäi lähedusse kena, päästev katusealune. Vinmavarjus passides pole just palju teha. Kuna kohe üle tee jäi midagi pargi sarnast, otsustasin paigal püsida ja natuke ümbrust jälgida. Jäi mulje, et vihm segas ainult mind. Kõik teised tegid oma tavapäraseid tegemisi. Kaugemal toksis rähn. Kohe üle tee ajas omi lindude asju punt tihaseid. Sadu osutus lühiajaliseks ja päikegi tuli välja piiluma. Jätsin rolleri varju alla ja hakkasin läbi märja rohu lähenema lindudele küljelt. Juba eemalt panin tähele, et põõsas on kena aknake, läbi mille peaks hea vaade lindudele avanema. Kohale jõudes pidin tõdema fakti, et tihased olid lahkunud. Kahju - ilusa fooni oleks pildile saanud ja lisaks mahe valgus  ning sätendavad vihmapiisad.
Viskasin kiire pilgu eemale jäänud rollerile ja mida ma näen ...


Tihased uudistavad rollerit ja arvatavasti viskavad nalja fotohuvilise üle!

neljapäev, 2. oktoober 2008

Jahedaks kisub!


" Poisid, kas keegi mäletab - kus pool see lõuna oli? Siin kisub kuidagi jahedaks! "