Pildist. Ega ma paremat pilti siis ei saanudki. Astun mina vaikselt looduses ja näen, et istub keegi must oksal. Lähen lähemale. Ikka paigal. lähen veel lähemale - tema ikka ei liiguta. Vaatab mind silma nurgast - endal tiivad kergelt sorakil. Mõtlen, et linnukesel on vist paha tuju! :-) Sain juba päris lähedale. Hakkasin just fotokat võtma - lendas lind mulle lähimale oksale ja hakkas "sõimama"!
"No kuidas te inimesed aru ei saa, et mul on niigi kiire - vaja paariline leida - pesa ehitada - munad haududa ja ka lapsed kasvatada - teil pole muud peas kui ainult pildid ja pildid - No mis elu see on!
Lasin pea norgu ja nii ma sealt ära tulingi.
Lõpetuseks - Ega ma ei saanudki aru mis linnukesel mõttes oli. Igatahes ma austan seda julgust millega ta mulle vastu astus.