kolmapäev, 29. juuli 2009

Tüdrukud rannas ...



See tunne - udus, uduvihmas ja külmas.
Seda mehed vist väga ei mõista!?
Mine sa tea - minul hakkas igatahes külm ja kobisin koju.

Mida kõike rannas ei näe ...
*******************
Juba küsiti - millest selline pilt?
Lihtsalt - tundus huvitav. Ja veel need värvid udus ja vihmas.
Muidugi ka"Beep Shop Boys" ja nende lugu "Tüdrukud"
Ja muidu meeldivad mulle ka tüdrukud! :-)

esmaspäev, 27. juuli 2009

Kohtumine Pirita sadamas


Väga harva satun Piritale. Pühapäeval aga tuli selline mõte. Nii me
perega sinna jalutama sattusimegi. Ja ega me pettuma pidanud!
Loojang oli kena tuulevaikne ja punane mis hirmus. Meie üllatuseks
oli seda ilu tulnud nautima ka perekond meriskeid. Tõsiselt üllatas
nende julgus. Kodurannas ei ole lootustki neile ligi saada aga Pirital
ajasid kogu perega omi asju 7-8 meetri kaugusel lärmavatest inimestest.
Pojake on juba suureks sirgunud - titeks olemist reetis veel ainult see, et
vanemad tassisid talle ussikesi. Huvitav oli ka see, et üks kajakas tuli
pojukese ussist osa saama aga kogu meriskite pere polnud sellega päri.
Ja nii tuligi kerge saagi järele tulnud kajakal võtta vastu paras keretäis.

Ja jälle sain ennast kiruda, et ei viitsinud pikka objektiivi kaasa vedada!

reede, 24. juuli 2009

juhtub ka nii ... (2)

Ega polnudki vaja kaua passida. Mõne minuti möödudes kuulsin mingit krabistamist.
Viskasin pilgu paekalda poole ja seal see "riidlemise põhjus" oligi.

Nii pehme ja naljakas :-)
Ja miks ta mööda püstist liivaseina paterdas - ei tea.
Pärast kodupoole vantsides mõtlesin, et naljakaks tegi linnupoju
vist see, et pidevalt oli vaja hoida peput peast kõrgemal.
Täiskasvanud vihitaja loobib saba ülesse-alla aga kui seda teeb selline
väike tups, siis on naeru päris raske tagasi hoida - saba tal ju veel peaaegu pole.
Ei hakanud neid kauem häirima ja nii ma rõõmsalt koju läksingi.
Nägin ka eile õhtul neid rannaliival paterdamas. Kahjuks on emme ja
pojuke palju kartlikemaks muutunud - vahet pole - peamine, et neil on kõik hästi!

kolmapäev, 22. juuli 2009

Juhtub ka nii ...


Astun peale loojangut kodu suunas. Väljas on päris pime juba.
Ei võtnud vees solberdamiseks ka statiivi kaasa (kahjuks).
Selles kohas on meri päris pankranniku all väljas. Vaevalt paar meetrit on kallast ja kohe liivasein.
Just selles kohas kargab välja väike vihitaja (?) ja kukub minuga pragama. :-)
Vaatan ja imestan tema julgust ning ei suuda mõista mida ta tahab öelda?
Istun mõtete kogumiseks ainsamale rohuribale. Otsustan tibake passida.
Linnuke tuleb just nagu kontrollimiseks veelgi lähemale.
Võtan aparaadi rahulikult uuesti välja ja nagu tundes, et midagi on teoksil,
kruvin ISO ülesse ja jään ootama mis edasi saab.

Järgneb ...

esmaspäev, 20. juuli 2009

Ebavõrdne võitlus!?


Ebavõrdne tõesti.

Vaene hallhaigur.
Tema on see, kes peab peale väikest keretäit endale uue koha otsima.
:-)

kolmapäev, 15. juuli 2009

"Punakuldne"


Kena ja rahulik on istuda sellisel õhtul kivil, eemal kõigest!
Rannani on mitusada meertit.
Palsam hingele ... :-)

esmaspäev, 13. juuli 2009

Enesetapja portree


Kas on põhjuseks MASU või uudishimu, et rannakividel kipuvad kõik tibud vette viskuma,
kui juba jalakesed korralikult kandma hakkavad?
Polekski ehk midagi hullu, kui kaldal ei ootaks kõhutäit kari näljaseid vareseid!
Seegi pisike ujus mulle vastu ja sai poolelt teelt tagasi toodud ning kodukivile "potsatatud".
Ega ei teagi mis edasi saab - olen toonud pesadesse tagasi juba mitmeid tibusid
aga linnumammadel jääb sulepalle aina vähemaks. :-( :-( :-(
See kajakajunsu on tiirupoju lähim naaber - kolmas kivi vasakult.

reede, 10. juuli 2009

Sõnu polegi vaja ...


Vähemalt mulle ütleb see pilt hulga rohkem, kui ma ise oskaks siia kirja panna.
Ma näen siin armastust, selgeid suhteid, usaldust, rahu, ilu, puhtust, harmooniat, ärkamist jne!

kolmapäev, 8. juuli 2009

Kuidas munast tibu sai


Ega ma enam ei teagi, kui mitu korda ma pesa juures käinud olen. Palju.
Kaugelt nägin juba, et varesed, kes pesitsemisajal tavaliselt merele ei roni,
on mu jälgitava pesa ümbruses ja linnumamma peab üksi selle "röövlikarjaga" lahingut.
Imelik, et teisi tiire ei ole - tavaliselt tulevad naabrid üksteisele appi!
Lähemale jõudes nägin kohe, et ühe munaga on midagi teisiti.
Oligi teisiti - pehme ja liigutab!
Küllap panid seda tähele ka varesed. Mida nad seal muidu tiirutasid?!
Valus oli vaadata värskelt koorunud poega, keda ema peab kaitsma ja ei saa soojendada.
Muideks väljas tibutas ja merelt tuli udu.
Tegin kiiruga käest paar pilti ja ronisin vähe kaugemal ühele kivile. Õnneks sellest piisas.
Varesed lendasid minema ja tiirumamma laskus pojukese juurde.
Umbes 30 minuti möödudes tulid järsku tagasi ka teised tiirud ning hakkasid
mind koos klohmima. Järelikult on kõik korras ja võin rahulikult lahkuda!

esmaspäev, 6. juuli 2009

Esimene rabakülastus


Juba küsiti - kas me ei karda seada ohtu nii väikest (1,5 kuud) inimest?

Kindlasti mitte - tunduvalt ohtlikum on olla nii väikese lapsega kaubanduskeskuses!

Kuidas nii?!?

Suuremas keskuses on vähemalt tuhat inimest ja igalt kümnendalt võib vastsündinu saada mingi nakkuse.
Kui palju Te teate inimesi kes on saanud mingi tõve külge rabas?
Nüüd võrrelge seda numbrit inimeste hulgaga kes on haigestunud "tänu" teistele kodanikele!
Värskest õhust, vaikusest ja elamusest ma parem ei räägi ...

reede, 3. juuli 2009

Munemine - see pole lihtne! (2)


Sellisel kenal õhtul on lausa lust istuda pesal ja nautida loojangut!
Kahjuks päevad ei ole vennad.
Alles eile oli tormine ja lained käisid üle pesal istuva linnu ...