esmaspäev, 23. veebruar 2009

Varahommikune luigelend

Jälle tagasi ja tänud neile kes hoolisid!
   * * *
Ühel hommikul kakerdasin rannajääl ja otsisin "jääjoonistusi". Päike just hakkas tõusma ja väljas oli päris külm. Tuult peaaegu polnudki, aga üllatuseks oli kaugemal laineid piisavalt. Olin just märganud jääs midagi, kui kuulsin otse peale tulevat heli. Ehmusin lausa!?
Tekkis tunne nagu trollibuss tahaks mind alla ajada - selline ulguv ja tugev hääl. :-))
Ohoo - otse peale lendab luigepere. Valged vanemad ees ja tõmmud "pätud" järgi.
Varjusin kivide taha ja kruvisin lühikese toru 10m peale. Ootan ja samas kujutan juba ette pilti kus kogu ülelendav linnupere on korraga kaadris ja madal päike on kenasti tiivaalused punakaks maalinud.
Unistada ju võib!
Kahjuks märkasid nad mind vist juba ammu.
Tegid väikese kaare ja lendasid edasi.
Aga milline tohutu jõud on luikede tiivalöökides!
Tegin mälestuseks paar kaadrit ja ajasin oma asja edasi.

4 kommentaari:

monika ütles ...

Suurepärase hetke oled tabanud. Väga ilusate värvidega.

Vaatleja ütles ...

Minugi meelest väga mõnusa storyga pilt ja kaunid värvid!

ArvoS ütles ...

Tahtsin rohkemat aga ka see kohtumine on asi mida mäletada :-)

CP Su ütles ...

I love this picture !
Great job:)