Ega ma enam ei teagi, kui mitu korda ma pesa juures käinud olen. Palju.
Kaugelt nägin juba, et varesed, kes pesitsemisajal tavaliselt merele ei roni,
on mu jälgitava pesa ümbruses ja linnumamma peab üksi selle "röövlikarjaga" lahingut.
Imelik, et teisi tiire ei ole - tavaliselt tulevad naabrid üksteisele appi!
Lähemale jõudes nägin kohe, et ühe munaga on midagi teisiti.
Oligi teisiti - pehme ja liigutab!
Küllap panid seda tähele ka varesed. Mida nad seal muidu tiirutasid?!
Valus oli vaadata värskelt koorunud poega, keda ema peab kaitsma ja ei saa soojendada.
Muideks väljas tibutas ja merelt tuli udu.
Tegin kiiruga käest paar pilti ja ronisin vähe kaugemal ühele kivile. Õnneks sellest piisas.
Varesed lendasid minema ja tiirumamma laskus pojukese juurde.
Umbes 30 minuti möödudes tulid järsku tagasi ka teised tiirud ning hakkasid
mind koos klohmima. Järelikult on kõik korras ja võin rahulikult lahkuda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar