esmaspäev, 24. august 2009

Kitsejunsu - piisav põhjus rõõmustamiseks


Kohe tuju parem - hakkasin juba kartma, et mu koduümbrusest on lahkunud
viimasedki loomad :-(
Veel eelmisel aastal elas siin kümneid kitsi ja pea sama kogus rebaseid.
Ka tekkisid meile eelmise aasta sügisel kaks naaritsat. Kahjuks kustutasid
nende eluküünla autojuhid.
Rebastega on lood ka keerulised - suutsin kevadel leida ainult ühe pesakonna.

Kas keegi teab, mis häält teeb noor kitseke?
Pean tõdema, et olin ise ka üllatunud :-)

* * *
Piiksub nagu hiireke - ikka piiks-piiks ja piiks-piiks :-)
Aga ta on veel väike ka.
Natuke üle kuu tagasi oleks ta mu rohu sees peaaegu pikali jooksnud.
Vaevu jäin jalule ...

2 kommentaari:

Vaatleja ütles ...

Vahel on lihtsalt nii looduses vist, et loomad leiavad kodu ehk vaiksemas paigas? See kitseteismeline on täitsa vahva! Ei tea küll, mis häält teeb! :))

ArvoS ütles ...

Selles ju probleem seisnebki! Kuni meie kant sobis elamiseks loomadele võis loota, et sobib ka inimesele.
Nüüd ma selles enam nii kindel pole ...