Hetk päikesekiire ja linavästrikuga

Hommik oli kena. Pärastlõunal aga tulid pilved ja kõik muutus tumedaks

ja natuke kurvaks. Passisin niisama - nautisin vaikust. Meri on nii rahustav!

Sisimas lootsin, et ehk siiski juhtub midagi ...

Järsku tungis läbi pilvede päikesekiir ja valgustas paariks sekundiks

lähimat kahte kivi ja ühte linavästrikut. See oli nii ootamatu,

et isegi lind ehmus ja lendas minema.

Ega ma arvagi, et see midagi väga tähendas. Pigem võtsin seda märgina,

et on vaja hakata koju minema. Pere on kodus ja ootavad mind.

Vahel on hea tabada end mõttelt, et keegi ootab sind ja muretseb su pärast!