Passisin rannas - nottide ja kivide vahel pikali.
Plaanisin koju minna - õhtu oli pildistamiseks juba liiga pime.
Järsku lendab kohale hallhaigur ja tuleb nii lähedale, et astub mu saapale.
Vaatab korra mulle sügavalt silma ja jalutab rahulikult vette.
Tatsab veel natuke edasi ja jääb siis seisma.
Ja kus siis hakkas mind "uurima-puurima" - kohe tunda oli.
Tegin meenutuseks paar udust pilti ja läinud ta oligi.
Harva saab haigruid nii lähedalt näha - oleksin ulatunud isegi teda katsuma :-)
2 kommentaari:
on Sul alles elamused! see võimas pilv ja haigur...
Kahjuks jääb mul hobile aina vähem aega.
"Kui teed ja käid siis ka juhtub ja näed"
Ma parem ei mõtle sellele mida kõike on näinud ja läbi elanud Remo ja teised meie tuntumad fotoinimesed kes on rohkem looduses kui kodus.
Postita kommentaar