esmaspäev, 19. juuli 2010

Ikka rõõmustan ...


See suvi pole ma oma "merilinnufarmi" peaaegu saanudki.
Hing ei andnud rahu ja läksin piiluma.
Ega tulnudki kaua otsida.
Üks "tiiruhakatis" peitis ennast roosakal kivil ja kaugemal veel teinegi.
Ka üks "kajakamamma" haudus oma kolme muna mind kartmata.
Huvitav, et rannakividel käib elu täiesti teisiti kui liivarandadel ...
Eelmisel aastal astus viimane tiirupoju ellu alles augusti teises pooles.

Kommentaare ei ole: