Pikutasin ühel pilvisel õhtul väljal ja jälgisin (nautisin) noore repsi tegemisi.
Olin veendunud, et ta minu lähedusest ei tea midagi.
Pildistada polnudki plaanis, kuna valgus ja pikk rohi ei soosinud seda.
Minu rõõmuks hakkas ka päike läbi puulatvade paistma ;-)
Kruttisin aparaadil vähe seadeid ja jäin ootama - ehk toimub midagi.
Mõne minuti möödudes panin tähele, et reps muutus rahutuks.
Varsti oli ka põhjus näha.
Repsi seljataha künkale tekkis pika rippuva keelega koera pea.
Samal hetkel vaatas kutsikas küsivalt mulle otsa.
Ta siiski vist teadis minu olemasolust!?
Siis vajutasin ka päästikule.
Mõistsin kuidas pilk küsis - kas sind võib usaldada?
Vist võis ;-)
Reps tuli fotokast 20 cm kaugusele ja lasi ennast võimalikult maa ligi.
Umbes nagu koerad kes lasevad pea käppadele.
Koer tuli repsi mänguplatsile.
Reps nihkus veel mulle lähemale.
Tõstsin pea, et koer mind kindlasti näeks.
Nägi ja kohe lippas ka edasi.
Reps pikutas veel oma minutikese ja läinud oli ka tema.
Vedelesin seal tükk aega ja katsusin mõista mis tegelikult toimus.
Kõike toimunut võtan kui usaldusavaldust ja komplimenti metsloomalt ;-)
Sellised hetked ei tuhmu ega unune kunagi.
Just sellised meenutused on need, mis ajavad ikka ja jälle fotokaga välja!
15 kommentaari:
Uh, lugesin ühe hingetõmbega selle loo läbi.... tõesti vahva kogemus!!!
Tegelikult oleks saanud palju pikema loo aga pingutasin, et jääda mõistliku pikkuse juurde :-)
Nii huvitav kogemus!!! Loe nagu mõnest loodusraamatust.
See loomake tuli siis sulle ju niiiiiii lähedale? Oi ma oleks tahtnud talle pai teha (naiste värk- kohe nunnutama), aga sel hetkel oleks see välistatud olnud.
Vot, sellise hetke juures oleks isegi tahtnud viibida, kujutan ette kui võimas möll hinges käis
Suurepärane elamus ja hästi edasi antud.
Mnjah, paneb veidi kadestama ... selline suurepärane hetk ...;)
Vat see oli alles kompliment, millele uhke olla ;-)
Tänud kõigile
Mõned hetked jäävad meelde alatiseks ;-)
Olen alati püüdnud vältida otseseid kontakte loomade ja lindudega. Kuigi vahel on see väga keeruline ...
Mõistan neid tundeid,mis sellisel hetkel tulevad.Meenub lapsepõlv,mil oli kerge loodusega kontakt saavutada..Täiskasvanuna on juba suht raske sellise usalduseni jõuda aga nagu näed,mitte võimatu :)
Repsul on tõepoolest alandlikud,paluvad silmad..
Võimas!
;-)
Vägev! Ma olen täiesti sõnatu. Selline kogemus!
Väga armas lugu ja neid ei tule just tihedalt kätte, hea vedamine mõlemale!
Vahest veab ;-)
(Minu poolt) aitäh jagamast ja (repsi poolt) aitäh koostöö eest! :-) Imeline hetk!
Vahest veab ;-)
Postita kommentaar