Astun kodu poole. Pimeneb ja jahedaks on ka läinud. "Mingit meeleolu ei ole!" (Aramis). Mõtlen endamisi - näeks vähemalt mõnda loomagi. Tatsun edasi. Järsku pilved halastasid mulle ja lasid loojuva päikese peidust välja! Uhhh - kuidas ümbrus kõik üle kullati. Ja takjate vahelt piiluv kitseke ka!
Kuna piiluja oli veendunud, et ma teda ei näe siis polnud tal põhjust mind karta. Kui päike poleks välja tulnud - poleks ma teda ka näinud. Kena noor uudishimulik kitseke!
Samal teemal - Salasilm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar