"Surnud Reps"

Kell oli juba päris palju, videvik. Lähen mina mööda vana, niitmata heinamaad. Mõtlen, et kell on juba palju ja vaevalt midagi huvitavat enam ette jääb. Äkki näen enda ees midagi pruunikat, peatun. Oh, tuju läks kohe halvaks - surnud rebasekutsikas vedeleb otse mu jalge ees. Vaatan teda ja mõtisklen - No Mis Elu See On! Kui äkki tõstab see "surnu" oma väikse peakese ja vaatab mulle pikalt otse silma sisse. Jääb mulje, et ta kohe mitte ei taha uskuda mida näeb. Teen paar klõpsu. Taipan veel, et on liiga pime ja olen talle liiga lähedal! Ja läinud ta oligi. Arvatavasti oli väikeste repside töö - mängimine vaesekese nii ära väsitanud, et pessa minek ei tulnud kõne allagi enne väikest uinakut. Vot selline kohtumine.