Öösel soos (järg)

Hommikune värvide virr-varr vaadatud hakkasin end seadma minekule. Endalegi üllatuseks nägin soos enne kuut liikumas laudteel ühte vanemat paarikest. Selles pole ju midagi erilist?! Nad kiirustasid ja liikusid ainult ette vaadates - nagu lippaksid tööpäeva hommikul rongile! Milleks tulla varahommikul kodunt nii kaugele? Suured inimesed - ise teavad. Kahjuks läks ilm aina pilvisemaks ja tekkis ka kerge udu. Lisaks hakkas veel kergelt tibama. Tatsan vaikselt edasi. Järsku kuulsin mingeid hääli eemalt. Sean sammud sinna poole. Ja mis ma näen - laukal triivib terve linnupere. Olid ikka nunnud küll. See tumepruun värv tõi nad kuidagi välja sellest üldisest hallusest. Ja need silmad! Linnumamma silm oli nagu praemuna pannil. Väga sümpaatsed tegelased. Oli tunda, et inimese seltskond neile väga ei meeldinud. Ma mõistan neid! Tegin mälestuseks paar klõpsu ja olingi varsti kodus. Vaatamata ilmale olin käiguga rahul ja rõõmus! Head tuju teilegi!