Ega polnudki vaja kaua passida. Mõne minuti möödudes kuulsin mingit krabistamist.
Viskasin pilgu paekalda poole ja seal see "riidlemise põhjus" oligi.
Nii pehme ja naljakas :-)
Ja miks ta mööda püstist liivaseina paterdas - ei tea.
Pärast kodupoole vantsides mõtlesin, et naljakaks tegi linnupoju
vist see, et pidevalt oli vaja hoida peput peast kõrgemal.
Täiskasvanud vihitaja loobib saba ülesse-alla aga kui seda teeb selline
väike tups, siis on naeru päris raske tagasi hoida - saba tal ju veel peaaegu pole.
Ei hakanud neid kauem häirima ja nii ma rõõmsalt koju läksingi.
Nägin ka eile õhtul neid rannaliival paterdamas. Kahjuks on emme ja
pojuke palju kartlikemaks muutunud - vahet pole - peamine, et neil on kõik hästi!
3 kommentaari:
nii pikad koivad, võrreldes kehaga.
hästi armas tupsuke!
Arvatavasti ka väga pehme :-)
Lausa vahva kohtumine selle perega! Ja pilt aitab nagu isegi selle kohtumise juures olla! Tänud nauditava hetke eest!
Postita kommentaar