Väga harva satun Piritale. Pühapäeval aga tuli selline mõte. Nii me
perega sinna jalutama sattusimegi. Ja ega me pettuma pidanud!
Loojang oli kena tuulevaikne ja punane mis hirmus. Meie üllatuseks
oli seda ilu tulnud nautima ka perekond meriskeid. Tõsiselt üllatas
nende julgus. Kodurannas ei ole lootustki neile ligi saada aga Pirital
ajasid kogu perega omi asju 7-8 meetri kaugusel lärmavatest inimestest.
Pojake on juba suureks sirgunud - titeks olemist reetis veel ainult see, et
vanemad tassisid talle ussikesi. Huvitav oli ka see, et üks kajakas tuli
pojukese ussist osa saama aga kogu meriskite pere polnud sellega päri.
Ja nii tuligi kerge saagi järele tulnud kajakal võtta vastu paras keretäis.
Ja jälle sain ennast kiruda, et ei viitsinud pikka objektiivi kaasa vedada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar