Ei jäänud vahele...

Järg eelmisele postitusele - Jäin vahele...

Eelmine kohtumine jäi hinge närima...
Järgmisel päeval läksin jälle põllule kindla plaaniga kavalpea üle kavaldada.
Peale väikest passimist märkasingi sama repsi põllul saaki otsimas.
Kuna rebane liikus küllaltki kindlas suunas, oli lihtne leida koht, kuhu teda ootama jääda.
Minust mõnekümne meetri kaugusel püüdis ta ihaldatud suupiste.
Pean tunnistama, et polnudki varem näinud, kuidas rebane mängib püütud põldhiirega.
Kahjuks jäi kogu etendus ühe põõsa varju ja pilti teha sellest lõbusast toimingust ei õnnestunud.
Samas oli ka kõrvalt jälgida seda päris lõbus ;-)
Hüppamist, kilkamist ja püherdamist jätkus kauemaks...

Kõht täis ja meel hea, hakkas reps edasi liikuma ja minu õnneks ka õiges suunas.
Kuna soov repsi üllatada oli endiselt alles, siis tuli mul teda kutsuda - "repsi"
Sellest piisas, et rebane tõstaks juba kõrgeks sirgunud rohust oma pead ja mõistaks,
et teda on üle kavaldatud ;-)))